Vererõhumõõtjad

Vererõhumõõtja

Vererõhumõõtja on seade, mis kasutatakse vererõhu mõõtmiseks. Vererõhk on jõud, millega veri veresoonte seintele surub. Vererõhumõõtja võib olla mehaaniline, elektrooniline või digitaalne ning seda kasutatakse tavaliselt meditsiinilistel eesmärkidel, et tuvastada kõrge või madal vererõhk.

Mehaaniline vererõhumõõtja koosneb mansetist, mida pumbatakse õhuga ja mille rõhk mõõdetakse elavhõbeda või aneroobi abil. Elektrooniline ja digitaalne vererõhumõõtja mõõdab vererõhku elektrooniliselt ja kuvab tulemuse ekraanil. Mõned digitaalsed vererõhumõõtjad võimaldavad tulemusi ka salvestada ja neid arvutisse edastada.

Vererõhumõõtjad võivad olla automaatsed või poolautomaatsed. Automaatsed vererõhumõõtjad pumbavad mansetti automaatselt ja annavad tulemuse ilma inimese sekkumiseta. Poolautomaatsed vererõhumõõtjad vajavad inimese poolt manseti pumbamist ja tulemuse kuvatakse ekraanil.

Vererõhumõõtjat võib kasutada kodus või meditsiinilises keskkonnas, kuid oluline on järgida seadme kasutusjuhendit ja tulemuste tõlgendamisel pidada nõu arstiga.

Vererõhumõõtja valimine

Vererõhumõõtja valimine võib tunduda keeruline, kuid siin on mõned asjad, mida kaaluda:

Manseti suurus – veenduge, et valitud mansetiga vererõhumõõtja sobib teie käele õigesti.

Täpsus – kontrollige, kas vererõhumõõtja on kliiniliselt valideeritud ja täpne tulemuste kuvamisel.

Tüüp – otsustage, kas soovite mehaanilist, elektroonilist või digitaalset vererõhumõõtjat.

Funktsioonid – vaadake, milliseid lisafunktsioone vererõhumõõtja pakub, näiteks mälufunktsiooni, automaatset manseti pumpamist või Bluetooth-ühendust.

Hinnaklass – otsustage, kui palju olete valmis vererõhumõõtja eest maksma.

Enne ostu sooritamist tasub uurida erinevaid vererõhumõõtjaid, lugeda arvustusi ning konsulteerida vajadusel arstiga, et leida just endale sobiv vererõhumõõtja.

Vererõhuaparaadi valimisel võite julgelt tugineda ka meie toodete hinnangutele. Kõik meie veebilehe toodete arvustused ning hinnangud on kirjutatud meie klientide poolt ning tagasiside on 100% kliendipõhine.

Milline on normaalne vererõhk?

Normaalne vererõhk täiskasvanul peaks olema alla 120/80 mmHg. Esimene number (süstoolne vererõhk) näitab vererõhu taset südame kokkutõmmete ajal ja teine number (diastoolne vererõhk) näitab vererõhu taset südame lõdvestumise ajal.

Kõrge vererõhk (hüpertensioon) tekib siis, kui vererõhk on tavalisest kõrgem ja võib põhjustada südame- ja veresoonkonna haigusi. Kõrge vererõhk on tavaliselt määratletud kui süstoolne vererõhk üle 140 mmHg või diastoolne vererõhk üle 90 mmHg.

Madal vererõhk (hüpotensioon) tekib siis, kui vererõhk on tavalisest madalam ja võib põhjustada pearinglust ja minestust. Madal vererõhk on tavaliselt määratletud kui süstoolne vererõhk alla 90 mmHg või diastoolne vererõhk alla 60 mmHg.

On oluline märkida, et vererõhk võib kõikuda sõltuvalt mitmest tegurist, nagu stress, füüsiline aktiivsus ja toitumine, seega on soovitatav mõõta vererõhku mitu korda erinevatel aegadel, et saada täpne pilt oma vererõhu tasemest.

Vererõhu mõõtmine

Vererõhu mõõtmine on oluline protseduur, mida saab teha kodus või tervishoiutöötaja kabinetis. Siin on mõned juhised, kuidas õigesti vererõhku mõõta:

1. Valmistu: istu mugavalt ja lõdvestu 5-10 minutit enne mõõtmist. Vältige suitsetamist, söömist, joomist ja füüsilist pingutust vähemalt 30 minutit enne mõõtmist.
2. Manseti paigaldamine: aseta mansett oma paljale käele, 2-3 cm küünarnuki kohal. Veenduge, et mansetil poleks liiga palju õhku või et see ei oleks liiga lahti, kuna see võib põhjustada ebatäpseid tulemusi.
3. Käe asetus: aseta käsi rahulikult lauale nii, et manseti tase oleks südame kõrgusel. Vältige käe rippumist või tõstmist.
4. Mõõtmise alustamine: käivita vererõhumõõtja vastavalt kasutusjuhendile ja oota, kuni mõõtmine on lõppenud. Ära räägi, liiguta või hinga sügavalt mõõtmise ajal.
5. Tulemuste salvestamine: salvesta mõõtmise tulemused, sealhulgas süstoolne ja diastoolne vererõhk ning pulsisagedus. Kirjuta tulemused üles või salvesta need vererõhumõõtja mällu.
6. Kordusmõõtmine: korda mõõtmist paarikümne minuti pärast, kui soovid täpsemat tulemust või kui esialgne tulemus oli kõrge või madal.

On oluline märkida, et vererõhu mõõtmiseks on mitmeid erinevaid meetodeid, sealhulgas elektroonilised, digitaalsed ja manuaalsed meetodid, ning erinevad seadmed võivad anda erinevaid tulemusi. Seetõttu on soovitatav kasutada kliiniliselt valideeritud vererõhumõõtjaid ning konsulteerida vajadusel arstiga.

Randmelt mõõtvad aparaadid

Randmelt mõõtvad vererõhumõõtjad on elektroonilised seadmed, mis võimaldavad vererõhku mõõta randmelt. Need seadmed töötavad tavaliselt samamoodi nagu traditsioonilised mansetiga seadmed, kuid neil on manseti asemel randmele paigaldatav andur.

Randmelt mõõtvad vererõhumõõtjad on tavaliselt väiksemad ja kergemad kui traditsioonilised seadmed ning neid on mugavam kaasas kanda. Neid on lihtsam kasutada ka siis, kui inimene on üksi ja tal on vaja kiiresti oma vererõhku mõõta.

Kuid randmelt mõõtvad vererõhumõõtjad ei ole alati nii täpsed kui traditsioonilised mansetiga seadmed, eriti kui neid ei kasutata õigesti. Näiteks võib randmelt mõõtes saada vale tulemuse, kui randmeasend pole õige või kui randmelt mõõtmise ajal liigutatakse käsi või hingatakse sügavalt sisse.

Seetõttu on oluline järgida randmelt mõõtvate vererõhumõõtjate kasutusjuhendit ja kasutada seadet õigesti, et tagada täpne tulemus. Kui inimesel on kahtlusi seadme täpsuse osas, siis on soovitatav konsulteerida arstiga.

Mansett

Mansett on meditsiiniline seade, mida kasutatakse vererõhu mõõtmiseks. See koosneb tavaliselt painduvast torust või kummist kottist, mida ümbritseb kangast või nailonist kate. Mansett paigaldatakse tavaliselt ümber ülemise osa (ülemise) käe ja seda kasutatakse koos vererõhumõõtjaga, et mõõta vererõhku.

Manseti kasutamine vererõhu mõõtmisel on oluline, sest see aitab luua stabiilse keskkonna, kus vererõhku saab täpselt mõõta. Kui mansett on paigaldatud korrektselt, siis see surub artereid kokku, piirates verevoolu. Seejärel vabastatakse mansetist õhk järk-järgult ning vererõhku hakatakse mõõtma.

Manseti suurus on oluline, et tagada täpne tulemus. Liiga suur mansett võib põhjustada madalama vererõhu tulemuse, samas kui liiga väike mansett võib põhjustada kõrgema vererõhu tulemuse. Seetõttu tuleb enne vererõhu mõõtmist manseti suurus õigesti kindlaks määrata vastavalt inimese käe suurusele.

Mansetid on saadaval erinevates suurustes ja erinevat tüüpi vererõhumõõtjatega töötamiseks. Enamik tänapäevaseid mansette on mõeldud kasutamiseks elektrooniliste vererõhumõõtjatega.

Vererõhuaparaadi toide

Vererõhumõõtjad saavad toidet kas sisseehitatud patareidest või akudest, või võivad need kasutada vooluvõrku, kui neil on sobiv toitejuhe. Tavaliselt on elektroonilistel vererõhumõõtjatel sisseehitatud akud, mis saavad laadimiseks kasutada kas USB-kaablit või spetsiaalset laadijat.

Mõned vanemad vererõhumõõtjad võivad vajada ka eraldi patareide kasutamist, mis tuleb korrapäraselt välja vahetada. Enamik tänapäevaseid vererõhumõõtjaid kasutab aga sisseehitatud akusid, mis võimaldavad seadet pikema aja jooksul kasutada, ilma et oleks vaja patareisid välja vahetada.

On oluline, et vererõhumõõtja oleks korralikult toiteallikaga varustatud, et tagada täpne tulemus. Kui vererõhumõõtja töötab nõrga akuga või tühjeneb keset mõõtmist, võib see põhjustada vale tulemuse või isegi seadme rikke. Seetõttu tuleb veenduda, et vererõhumõõtja on enne kasutamist täielikult laetud ning vajadusel tuleb akut või patareisid õigeaegselt vahetada.