šampus
šampus
Miksmitte Veiniguru

Šampus Šampania, Champagne – Kõik, mida peaksid teadma

Champagne on üks põhjapoolseimaid viinamarjakasvatuspiirkondi maailmas. Aasta keskmine temperatuur on seal madalam kui üheski teises Prantsusmaa veinipiirkonnas. Sellises jahedas kliimas on kasvuperiood harva piisavalt kuum, et viinamarjad saaksid küpseda tavapärase veini valmistamiseks vajalikul tasemele. Ka vähegi soojematel aastatel iseloomustab sealseid šampanja viinamarju kõrge happesus. Pärast teise ringi kääritamise avastamisst, avanes seal võimalus toota sellist veini, milles on võimalik kõrget happesust nauditavalt ära kasutada.

Lisaks kliimatingimuste ja viinamarjasortide eripärale on veel kolmas komponent, mis teeb šampanja eriliseks. Champagne’ile on nime andnud kriidine ja lubjakivine pinnas. Kuigi Champagne’i piirkonna pinnas tervikuna on suhteliselt ühtlaselt lubjarikas, on erinevad mikroklimaatilised tingimused, mis muudavad ühe või teise piirkonna erinevatele viinamarjasortidele sobivamaks. Cote des Blancs ja eriti Cote de Sezanne on piirkond, kus kasvavad parimad Chardonnay’d, samas kui Montagne de Reims ja Vallee de la Marne on ideaalsed Pinot Noir ja Pinot Meunier jaoks.

Šampanja ajalugu

Benediktiini munk Dom Perignon (s. 1638) peetakse sageli Champagne’i loojaks, kuid vahuveini on valmistatud kogu maailmas ja isegi Prantsusmaal juba ammu enne teda. Dom Perignoni panus vahuveini loomisse seisnes hoopis selles, et ta otsis lahendust, kuidas vältida veini uuesti kääritamist pudelis. Seepärast soovitas Dom Perignon mitte kasutada Chardonnay’d, kuna see kipub pudelis väga kergesti uuesti käärima, ning julgustas kasutama tumedakoelisi viinamarju (eriti Pinot Noir’d). Pinot Noir’st valmistatud veinid olid vähem altid uuesti käärima pudelis, mida ei saanud tol ajal veinivalmistamisel tõhusalt kontrollida ja mida püüti vältida.

Šampanja veinipiirkond

Champagne’i veinipiirkond asub Pariisist 150 kilomeetrit ida pool, hõlmates üle 34 000 hektari ja 320 küla (Cru). Kokku hõlmab piirkond ligikaudu 278 000 viinamarjaistandust, millest igaüks on ligikaudu 100 ruutmeetri suurune. 320 külast 17 küla on Grand Cru ja 42 Premier Cru staatusega. Tavaline šampanja on pärit ülejäänud külades kasvatatud viinamarjadest. Viinamarjakasvatajaid on umbes 19 000, veinitootjaid 50 000, neist 300 on tuntud veinitootjad, kelle kogutoodang on 338 miljonit pudelit aastas. Suurimad ja tuntuimad tootjad on Moët & Chandon, Mumm, Bollinger, Deutz, Krug, Piper-Heidsieck, Pommery, Ruinart, Taittinger. Suurim maaomanik on aga Louis Roederer, kellele kuulub 214 hektarit maad, teisel kohal on Mumm 200 hektariga. Vanim veinimaja 1584 Gosset, vanim šampanjamaja 1729 Ruinart.

Aastakäiguga või ilma selleta Šampanja

Mitte aastakäigu šampanjaveinid on tavaliselt segatud eri aastatel (eri aastakäikudel) korjatud marjadest, kuid sõltuvalt šampanja stiilist võivad need sisaldada ka erinevate Crus’de ja marjasortide viinamarju. Mitte aastakäigu segud aitavad tagada maja stabiilse stiili, olenemata sellest, kui hea oli konkreetne aastakäik, ja on iga šampanjabrändi jaoks ainulaadsed. Vintage šampanja (Vintage Champagne, Millesime) on ühe ja sama aastakäigu baasveinide segu: üks konkreetne suurepärane aastakäik, ühelt konkreetselt šampanjatootjalt, kes otsustab, et see on olnud erakordselt hea aastakäik.
Enamus šampanjadest (isegi 4/5) on aga mitte aastakäigu vahuveinid (Non-Vintage, NV). Selle peamine põhjus on aastakäikude erinevus, mis tuleneb siinsest tagasihoidlikust kliimast. Segades aastakäike kokku, on võimalik vähendada halbade aastakäikude mõju.

Kuiva astme Šampanja

Sõna Brut viitab sellele, et šampanjale on lisatud just õige kogus magusust: vein villitakse peaaegu loomulikus olekus, et tuua esile veini aromaatika. Üle 90% šampanjaveinidest valmistatakse Brut-stiilis. Šampanja magusus määratakse kindlaks doseerimise ehk Liguer d’Expedition’i abil, kus vahetult enne villimist lisatakse teatav kogus magusust, et asendada ka osa ümberkorgistamisel kaotatud vahuveini. Üheks äärmuseks on “Extra Brut” (üldse ei lisata) ja teiseks äärmuseks on “Doux”. Nende vahel on Brut, Extra sec, Sec ja Demi-Sec.

  • Extra brut – eriti kuiv šampanja.
  • Brut – kuiv šampanja.
  • Extra sec – veidi magusam.
  • Sec – magusam kui extra sec.
  • Demi sec – peaaegu magus šampanja.
  • Doux – magus.

Šampanjapudelite suurused

Šampanja on ainus appellatsioon, mis kasutab nii laia valikut erinevaid veinipudeleid 20cl kuni 30 liitrini. Klassikaline šampanjapudel on 75 cl, Magnum on 2 korda suurem (1,5 l), olles ideaalne suurus pidude ja pidulike ürituste jaoks. Veelgi suuremate ürituste jaoks on šampanja pudelid, mis mahutavad kuni 40 tavalise pudeli suurust. Neid valmistatakse ainult tellimuse alusel ja sisuliselt valatakse nende valmistamisel väiksemad pudelid ühte suurde pudelisse. Need on väga tõhusad, kuid samas äärmiselt ebapraktilised, sest proovige ise Magnum-pudeli suurusest pudelisuudmest veini klaasidesse serveerida.

Šampanja serveerimistemperatuur

Šampanjat on kõige parem serveerida jahutatult, vahemikus 8-10 °C, sõltuvalt joogi kvaliteedist ja punaste marjade osakaalust. Alla 8 °C on vein liiga külm ja seetõttu on raske lõhnu (aroome) tajuda, üle 10 °C on vein juba veidi raske. Läbi aegade on olnud kombeks tuua šampanja lauale jääpurki, et tagada selle serveerimine õigel temperatuuril. Õige temperatuuri saavutamiseks võib pudelit panna pooleks tunniks jääalusesse või panna see neljaks tunniks külili külmikusse. Kindlasti ei tohiks kunagi panna šampanjat sügavkülma ja mitte kunagi serveerida seda jahutatud klaasist.

Kas teadsid? Parim veinikülmik šampanja jahedana hoidmiseks vali meilt.

Šampanja ja toit

Šampanja sobib klassikaliselt austrite, mereandide ja erinevate kalaroogadega. Vintage šampanjad sobivad hästi grillitud mereandide ja soojade kalaroogadega. Poolkuiva šampanja võib proovida ka kergemate magustoitude ja puuviljadega.

Kommentaare ei ole

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

HomeCategoriesKonto
Otsi