Loe, kuidas leida endale parim tolmuimeja

Tolmust ei pääse, isegi, kui tahaks. Tolmuimeja leiab peaaegu igast peaaegu igast kodust. Tolmuimejad on väiksed või suured, kodu või töö jaoks, tolmukotiga või ilma – valik on suur, aga kuidas siis endale seda parimat tolmuimejat leida ilma, et rahakott katki läheks?

Milliseid tolmuimejaid olemas on?

Eestis ja Euroopas on tolmuimejate seas kõige levinum nii-öelda konteinertolmuimeja, kuigi seda tuntaksegi lihtsalt tavalise tolmuimeja nime all. Sellel on vars, mida kaudu tolm jõuab eraldi kanistrisse ja mis võib toimida nii juhtmega või akuga. Kanistrit peab vahetevahel ise tühjendama, kuid suhteliselt harva. Juhtme pikkust peaks kindlasti ostmisel tähele panema, sest lühikese juhtmega peab kogu aeg pistikut vahetama ja see muudab koristamise tüütuks.

Ameerikas tuntakse ka püstiseid tolmuimejaid, mille konteiner on varres endas. Need on raskemad ja teevad rohkem häält, aga võivad süvapuhastamise jaoks olla paremad.

Varstolmuimejad jällegi on kerged ja kompaktsed tolmuimejad, millega saab siuh-sauh suurema mustuse ja tolmu ära pühitud, aga vastupidiselt püsttolmuimejale ei sobi see niiväga süvakoristamiseks.

Käsitolmuimeja on väike juhtmeta tolmuimeja, mille saab kätte võtta ja niiviisi puhastada ka pindu, kuhu muidu kohmaka varrega ei saaks. Enesestmõistetavalt on neil aga vähem jaksu ja ruumi tolmu kogumiseks võrreldes täissuurustes tolmuimejatega.

Robottolmuimejad on viimased ajal aina populaarsemaks muutumas, kuigi hetketehnoloogiaga peab teatud osa tööst ikkagi ise ära tegema.

Selles artiklis keskendume peamiselt tavalisele tolmuimejale, sest see on eurooplastele tuttavaim ning on kõikidest variantidest kõige universaalsem. Kas teadsid? Maailmaarengu valguses ennustatakse, et see tolmuimejate kasvab järgmise seitsme aasta jooksul keskmiselt 9,9% aastas.

Kuidas leida endale siis see parim tolmuimeja?

Suurus – kui palju tolmu suudab tolmuimeja koguda? Väikeste alade puhul piisab väiksemast tolmuimejast ja vastupidi.

Raskus – rasked tolmuimejad kipuvad koristajat ära väsitama, eriti, kui on vaja tolmuimejat mitme korruse vahel tassida. Rusikareeglina võiks tolmuimeja alla 10kg olla.

Kestvus – ega tolmuimejad ka igavesti kesta ja tolmuimejat soetades tasuks mõelda, et ehk oleks targem osta väga hea (ja natuke kallim) tolmuimeja, et vältida odavate tolmuimejate kiiret rikkiminekut.

Koduloomasõbralikkus – mõned tolmuimejad on lihtsalt paremad kassi- või koerakarvade imamises kui teised.

Heli – vaieldamatult on üks koristamise ebameeldivamaid pooli tolmuimeja lärm. Juba soetades võiks võrrelda erinevate tolmuimejate helitasemeid, et nende seast endale vaikseim leida.

Kolm parimat tolmuimejat

Meie oleme uurinud erinevaid tolmuimejaid ja leidnud need kolm, esindades erinevaid hinnaklasse ja võimsusi, mis on kindlad ja kvaliteetsed tolmuimejad koju või tööle. Pika nimekirja tolmuimejatest leiab sellelt lehelt.

Bosch BGS41PET1 – HEPA filtriga kvaliteetne tolmuimeja on hea valik allergikutele ja üleüldse üks kindel valik, mis säästab elektrit ja sobib suure võimsuse tõttu ka suuremate alade koristamiseks.

TEFAL tolmuimeja TW2925EA – TEFALi tolmuimeja on madal-keskmises hinnaklassis ja on hea valik koju oma suurepärase manööverdamisvõimsuse ja õhuringluse tõttu.

Gorenje tolmuimeja VCEA01GACBUCY – Gorenje kompaktne, kuid võimas tolmuimejaga tuleb kaasa hea liikuvus ja kahekordne HEPA filter. Selle hinna kohta super valik!

Tolmuimeja käes, hakka aga koristama!

Tolmuimejat peab vahetevahel ka hooldama, et see saaks oma tööd teha tõhusalt ja kaua. Peale tolmukottide vahetamise võiks tolmuimejat ka seest ja väljast korra paari kuu jooksul puhastada. Kui tolmuimejal midagi rikki läheb, võib seda parandamas käia, aga see muidugi oleneb, kui kallis tolmuimeja oli ja kas selle parandamine on mõistlik. Muidu kestavad tolmuimejad kuskil 6-10 aastat, nii et pikaks ajaks on rahu majas!